ISA

Liigub minust mööda tükihaaval. Tormitükid öötaevas nagu tolmutükid, mis varjust välja tulevad, kui aken lahti teha. Niimoodi vaikselt liiguvad piki põrandat ja teevad, issand, sellist hirmsat häält. Kuuled? Kuuled?

 

“ISA” on lühinäidend, mille esimene osa jälgib tütart ning koosneb üksnes remarkidest ja mille teine osa jälgib isa ning on peamiselt monoloog.

Räpane ja rusuv maagiline realism, mis uurib leina, primitiivsust ja vaikust.

 

Lugemissoovi korral kirjutada: homseni@gmail.com

__